Tuesday, April 8, 2014

Welcome to Estonia.

Olen nüüd tagasi siinpool lompi, ehk siis meie kõigi armastatud Soomes. Paremat tulevikku ehitamas. Olen sellega jõudnud niikaugele et kell on juba pool kaks päeval ja ma pole isegi jõudnud veel duššialla..motivatsioon on 0is kuigi tuju on supper. Kuulan räppi ja astun nagu gängster.
Eestis juhtus nii mõndagi selle kuuaja jooksul mis ma seal olin. WHAT?? ma arvasin tegelikult, et ma olin seal 2 nädalat aga kalendrijärgi tuleb välja, et täpselt kuu. Whohoo..Eestisse ei saa elama tulla..saab ruttu vanaks..aeg läheb kiirelt.
Kui ma 7dal Eesti saabusin oli mul päris palju jooksmist. Kuna oli vaja kella kuueks valmis olla et oma armastatud Daana sünnale minna. Tegin paar kiiremat liigutust et oma suured rahad ümber vahetada. Kuna mul raha oli nagu muda aga kasutada ei saanud. Olekski võinud tegelt niipidi jätta. Aga no ei.



Nüüd olen lage rahast. Eesti valitsus imes selle enda rahakukrusse. Ok tegelt vb mingi Viimsi kiisupood ja Dr Plastika.
Igatahes. Daana sünnaks lasin end Kafkal ära meikida. Ta on ülekõige. Käisin sama meigiga veel kolm päeva ringi. Hahahaha.


Daana sünnipäev lõppes minujaoks suhteliselt kiirelt. Kuna ma laevalt otse läksin Henriga oma raha vahetama ja siis Daana juurde oma asju ära viskama ja siis meiki tegema ja siis ruttu kingi ostma ja siis veel tagasi Daana juurde pesema ja juukseid sättima ja no ma pidin seda kõike 4 tunni vältel tegema. Ja söömiseks mul aega polnud. Daana sünnaks suutsin ka kõige kitsama seeliku selga panna ja ma kartsin süüa et mu kõht läheb punni vms. Haha ja nii ma siis jõin ainult veini..ja rummikokse äki..hihi


No aga muidu oli hea pidu. Olin veel paar järgnevat päeva Daana juures nagu väike parasiit ja käisin Henri ja Kellyga linnapeal laaberdamas. Naistepäev oli ja linnas mingi lamp vend and is meile lilled. How cute


Käisime Shimos ja mulle tehti Rob shot välja mis on the most disgusting shot mida ma elus olen joonud. Shot oli koksiklaasis ja nagu eriti kange bloody Mary vms. Hea pidu hea pidu. Oli hea oma wolfpackiga catch upida.
Siis ma läksin paariks päevaks maale emaga. Käisime tädi ja vanaema juures ja igalpool. Ja siis käisime õdedel ka Peetris külas. Nägin kõik oma kallid lähedased ära.
Ja muidugi kõigeparem catch up oil mul Bituga. Niihea oli teda näha jälle. Ja ta kohe tundis mu vist ära ka kuna ta käitus muga samamoodi. Magas kaisus ja koguaeg oli mu läheduses ja käis isegi wcs järgi haha.



Noja muidu oli Eestis päris kiire koguaeg. Koguaeg mingi arstid ja jutud. Ülevaatused ja oli vaja kõigiga kokku saada. Aga üldjuhul mai jõudnudki väga paljude inimesetga kokku saada. Kuna 21 Märts oli mul opp ja ma olin rivist väljas päris tükk aega. Kui ma oleks teadnud et see protsess nii valus on ma oleks selle vist ikka ette võtnud. Aga see oli motherf*cking valus tegelt ka. Niivalus et maisaanud hingata ja oksele ajas. Iga kahe tunnitagant sain esimesel päeval morfiini süsti a siis kui juba pildi selgeks lõi pidin tablette võtma hakkama mis olid mingi väikse sõrme suurused no. Ja pidin need kurgust alla suruma..õudne


Järgmisel päeval tuli Henri mulle haiglasse järgi ja läksime Kelly juurde. Maijulgend emale öelda millaga ma hakkama olin saanud. Polnud julgust koju ilmuda. Ja no täiega valus oli ka ja ma ei saanud reaalslet ise enda jaoks midagi teha. Mul pidi olema koguaeg keegi kes saaks mind püsti aidata või kuhugi. Ja kes mind kodus oleks põetand? No one..no one..Nii et suur suur aplaus Kellyle kes muga selle raske tee läbi käis ja mul toeks oli :D love u!


Kelly juures mul oli 24/7 siuke high olla lihtsalt. Kuna ma niipalju tablette tarbisin et oma valu leevendada. Ma ei suutnud süüa ka esimesed mingi 3 päeva. Isegi suud oli valus lahti teha. Kogu keha oli nii valus. Pidin koguaeg sellili pool püsti asendis magama. Õnneks oli Kellyl megapalju patju. Nii et handelis ära. 
Vahepeal sain omale päris toosad uued prillid ka. Nüüd olen siuke hipster flash nerd flash blondiin..blondiin sellepärast et mulle meeldib huuli värvida. 


No igatahes jah nädala möödudes oli juba asi palju parem. Siis ma sain juba liikuda ja ennast ise riidesse panna hommikul. Ja isegi normaalsemalt magada. Ja juba sain isegi küllili magada. Wow. 
Ja siis üks reede korraldasime Kelly pre birthday. Kuna Ron oma lapse sünnipuhul ei saand olla õigel ajal platsis pidi varem ka ühe peo pidama. Koristasime päeval grilli nurka. Kevad talgud no. Tegelt ok Kelly ja Kristjan tegid enamus töö. Ma olin rohkem moraalselt toeks seal.



Suht lege oli. Läks käest ära. Mingi imelik vend oli seal kellgi sõber. Mingi üritas elu kütt olla. Jahtis kõike mis liikus nii et ma pigem ei liigutand. No tegelt siis ta oli veel viisakas kui ma seal olin aga no ma hommikul kuulsin igast huvitavaid jutte. Suht feil



Henri on kurjajuurikas. Tegi nii kanged koksid koguaeg. Üritas mind vara ära paigutada..olin vist liiga tüütu. haha. Nojah. Igatahes oli hea rahulik istumine. 
Järgmine hetk oli see et oli laupäev. Ja oli Uku mingi laiv aga ma olin too not into doing nothing ja Viimsist on nii raske linna ennast ajada ja otsustasin et well fugg it ma jään siis koju. Aga hiljem kuulsin Tõniselt igast ägedaid jutte ja olin päris pettunud et ma siiski ei ajand end linna. Niisiis otsutasime pühapäeval catch uppida ja mingi rahuliku filmiõhtu teha. Siiski pidi mängu tulema vanas kuri pudel kanget. 


Muutusin nii julgeks et kasseerisin Ukult isegi ta plaadi välja. no tegelt pold asi niihull. Ma liht mainisin et maitea ühtegi ta laulu ja ta võttis laualt plaadi. Thänx again man. Alles täna sain seda esimest korda kuulata kuna mu macbook air ei võimalda plaati haha. A emme macbook võimaldab kõike! Tõmmasin ema läpakasse plaadi. Nüüd hakkan teda terroriseerima sellega. 


Esmaspäeval sõitsin esimest korda nende uute flash as rongidega. Sõitsin hiiult talllinna. Wow nagu. Võrreldes sellega mis need rongid enne olid..on see lihtsalt..sõnastamatu. Väga cool! Puhas vaikne ilus..
Ülejäänud paar päeva möödus vaikselt..vahepeal oli vaja nagu hinge ka tõmmata..siis tegelt järgmine päev juba Teele hakkas keset ööd ajama et ta tahab välja minna ja dringi teha. No pühajumal ma üritasin talle seletada et mate ma asun viimsis mingi kusagil mäeall orus kaugel. Kui ma 20 eest taksoga linna sõidan ja 20 eest hollywoodist koksi ostan siis ma koju enam tagasi ei saa..No ta mingi hetk leppis sellega aga oli ikkagi pettunud et ma ta üle lasen hahaha. classic Teele. 
Lubasin talle et kolmapäevl läeme. Et siis ma tean varakult juba ja sebin omale ride linna. Kuna jala ei käi ja vett ei joo. 
No siis Marko nunnu viis mind linna ja me mõlemad Teelegao lime suhteliselt casualid välja minnes. retuuside ja ketsidega ala. Aga no Hollywood on ikka õudne koht. Läksime jooke ostma..ma tegin esimesed ringid..ostsin rummikoksid ja guess what..need maksid nagu 20 euri. WTF? Ja mis veel hullem..mingisugused väiksed italjaanod sebisid meie ümber nagu kärbsed..Ei jätnud rahule..Siis me lükkasime nad laiali ja nad ikka tulid tagasi..nagu reaalselt mingi aina ligemale ja ligemale. 


Siis mingi üks siuke tundus suhteliselt kena noormees..viisakas ja naeratas ilusti ja ütles et ma olen maailma ilusaim naine ja eriti kui mul prillid ees on. haha
Ja siis me teise ringi jooke läksime ostma ja mingid soomlased tulid meie ümber keksima. No nad vahepeal keksidis meil laua jures ka aga me ei teind välja. No ja siis tulid jutuga et:
"Hey girl can we hang with you?"
Ma: "Haha nope guys..i just came from nz and wanna catch up with my girlfriend we having girls night"
Ta: "no but we cool we cool..look at this guy. my friend..he's really famous rapper in Finland..his name is Cheek. he is really famous"
Ma: "hahahhaaha joo. hei mun äiti on asunnut soumessa jo 15 vuotta ja ma asun sielläkin ma tiedän kuka on cheek ja hän ei o se."
Tüüp feilis veits. Ainult natukene. 
No siis maitea hollywood pandi üks hetk kinni a meil oli vaja ikka pidutseda edasi kuna kell pold paljugi veel. Läksime shootersisse. Lege koht. Seal mingi kodutud hakkasid ligi ajama. Me Teelega ütlesiem et meiräägi eestikeelt me Austraaliast. Tegime vähe aussi aksjenti ja. Story of my liife mate. 
Ühe Raigoga olime tuttavaks saanud seal kes meile shotte välja tegi. Ja meid Tommi Grilli sööma viis pärast haha. What a good guy. Seal me nägime seda sama kutti kes oli Hollywoodisgi kes ütles et ma ilus tsikk olen. Ja ta hakkas täiega ülbama ja ennast ülistama eet ta on mingi teedeehitus insener ja me kõik oleme mingid madalalaubalised. Kes söövad burksi kätega. Ma määrisin burksi omale näkku ja ajasin talle mingit sitta täiesti. Meil hea et kakluseks ei läind ju. Nagu nii sõjakas toon tuli meie jutule. 
Suht karm. Aga siis me läksime Teele juurde ja Raigo jäi ka sinna ööseks kuna ta ei saanud keset ööd ühikasse minna vms. Mingi keiss oli. 
No hommikul tuli Marko kallis mulle jälle järgi linna. Ma poleks suutnud mitte mingi tahtmise juures ennast Viimsi sebida ja Teele pidi tööle minema ka.
No ja siis oli jälle kuni laupäevani rahu majas. No tegelt sa igapäev väheke lürbitud..kuna meil kellyga oli 7 days on the piss challenge. Aga mitte oluliselt.
No ja siis oligi laupäev almighty laupäev käes. Kelly 21. Ma ootasin seda hetke vägakaua. Kahju aint ressursse pold nipalju enam selleks punktiks et midagi meeletut korraldada. A peaoks läks ikka. Sättisin oma juuksied kordaja Henri kiusas..noris mind ja tegi must pilti et ma olen ilus ükssarv. 




Õhtu edenes päris hästi. Nalja sai. Süüa sai. Juua sai. Reivida sai glowing stickidega ja Kellyl peaagu ribid isse hüpatud kui õnne sooviks läks. Kõik oli segamini nagu tubakas ja kivi. Aye. Marko Kivi..hihi. No ja nii oligi. 
Hommikul jooksid kõik laiali kuna Kelly vanemad pidid lõunaks koju tulema. Kui ma alla jõudsin oli plats puhas. Kenneth ja Marko veel olid..Tegin neile koffi SUCH A GOOD BITCH. Siis jõime koffi ja siis tulid ema isa ja siis mingi aeg jätsid Kennu ja Marko meid rahule ja läksid minema. 
No siis läks pühapäev suhteliselt diivani embuses. Ja esmaspäeval viimaste sentide eest Hessi ja laevapeale. 
Laevasõit oli nii omg kui halb. First of all..ei töödanud see laevapeale minek hästi..pidi autotekilt minema laevale..ja ootama seda lifti ming 1000 teise inimesega..siis pakihoid maksis 4 euri tund..motherfucker nagu..siis ma leidsin mingi pingi ja istusin seal ja siis tuli mingi suuur suuur nagu laev naisterahvas mu kõrvale istuma kelle aroom polnud just kõige meeldivam..ja ma olin seal stuck..kuna ebaviisakas oleks old hakata oma kohvrit sealt pingialt välja tirima kui mingi ratastool ja jutud olid ees. Siis ma pidin viimased tund aega lihtsalt vaikides ja võimalikult vähe õhku ahmides mööda saatma. 
Nüüd ma siin olen jälle..hea on olla aga samas fuck it…soome böö mul on igav siin ilgelt… a ma üritan enese täiustamise ja arendamisega tegeleda kuna mul niipalju vaba aega. Haha. Vast läheb hästi. 
Cheeeeers

Sunday, March 2, 2014

Endings are always new beginnings.

Nonii. Lõppesgi mu Uus Meremaa seiklus. Viimased kaks nädalat olid küll sealmaal mu jaoks päris karmid ja kui minema sain siis mõtlesin, et Never Again!
Üritan teid väheke valgustada..Oli siis üks neljapäev. Täpselt 2 näedalavahetust enne mu lahkumist. Tähistasime Briari, Jamie, ja Sarahiga mu ära minekut, ma pidin küll kella kümneks tööle minema aga tegime baaris paar jooki enne mu tööle minekut, ja siis läksime kõik koos mu tööjuurde.


Ma läksin riideid vahetama ja siis istusime mu tööjuures taga tantsu saalis. Siis tuli meie seltskonda üks mu töökaaslane, ma istusin seal diivanil niimoodi lösakil nagu, ma teadsi net enne 11-12 meile nagunii kedagi sinna kliente ei tule. No ja midagi ta küsis kas ma olen joonud, ma vastasin et väheke võtsime jah enne, siis ta kõndis minema.
Mingihetk tuli keegi ütlema, et ma pean koju ära minema, et ma olen liiga purjus. Ma ei suutnud uskuda seda juttu, kuna ma teadsin väga hästi kui palju ma joonud olin, ja ma tööpäeva jooksul joon 3x rohkem ja ikka töötan ja kõik on alati okey olnud. 
Läksin juhataja juurde ja küsisin et mis toimub, ta vastas, et "Mine koju sa oled liiga purjus" 
Mul ei olnud enam miskit selle peale öelda. No muidugi ma ütlesin et "Whatever" ja kõndisin minema. Läksin vahetasin oma riided tagasi ja pakkisin asjad ja läksin minema. 
Pool tundi hiljem sain sõnumi et "Ma arvan et sa pead omale uue töökoha leidma kuna sa pole enam siia oodatud"
Ma olin päris vihane ja päris šokis kuna mul oli ainult paar nädalat veel seal töötada ja tahtsin raha koguda koju tulekuks. 
Ma vastasin et "Miks sa selline dick sellekohapealt oled?"
Ta vastes et "Mind d*ckiks nimetamine sind kindlasti siia enam tagasi ei too"
Ma sellepeale "Midaiganes, sa oled nii nõrk c*nt sa vallandasid mu täiesti ilma põhjusetta, Paris oli eelmine nädalavahetus niipurjus et kukkus peeglisse ja peegel läks katki ja teda ikka koju ei saadetud, ma polnud isegi purjus vaid ainult võtnud"
Rohkem vastust talt ei saanud. Ma arvasin et ta lihtsalt üritas võimutseda, kuna mu sõbranna Abbie mainis et teab mu bossi ja et ta on siuke vastik võimutseja ja et ma ette vaataks temaga töötades, ma algul ei suutnud uskuda, et ta selline olla võib.
Ta koguaeg nagu ajas külge ja flirtis tööl olles ja ma nagu ei üteld talle sellepeale midagi kuna kartsin tööpärast, aga üks hetk sai nagu villand ja ütlesin talle, et "Ma hetkel kohtan kellegagi" 
Ja see sama päev kui ma seda ütlesin ja õhtul tööle läksin oma sõprade seltskonnaga siis tuli siuke draama. Vähemalt ma näen seda nii ma ei tea..kahtlane.
No sisi läksin koju nutsin patja väheke et mida ma küll nüüd peale hakkan. Kõik nagu ütlesid et no küll kõik korda saab ja plapla. 
Järgnevad paar päeva, kuna ma töötama nädalavahetusel ei pidanud kuna lahti lasti, siis veetsin aega oma kahe sõbrannaga kes ühes teises klubis töötasid. Nad võtsid ka nagu töölt vabaks et teeme girltime. Ööbisime Vixeni juures (üks sõbrannadest). Ma läksin Donnaga ühele peole laupäeva õhtul, ühtedel kuttidel Aucklandist oli poissmeeste pidu. No ja läksime nendega kokku saama, kui hiljem Vixeni juurde tagasi läksin ja oma ülejäänud raha tahtsin oma raha peidukasse ära panna ja avastasin et mul on üle 300 dollari kadunud sealt. Sattusin suhteliselt paanikasse kuna seal korteris olid mu kaks sõbrannat päevläbi keda ma oma headeks sõpradeks pidasin, ja kuna mul vähem kui 2 nädalat oli koju minekuni ja kuna mul enam tööd ei olnud ja võimalust raha teenida. Siis tundus see 300 dollarit väga palju kaotada. JA see raha polnudki nii suur vaid nagu see, et inimesed keda ma oma parimateks sõpradeks pidasin ja jäägitult usaldasin mind niioodi üle lasid. Kutsusin Donna omale järgi tagasi ja läksime välja. 
Õnneks sain väljas olles ühe kutiga tuttavaks, kes tuli välja oli üsna vägagi rikkas, no tegelt mitte tema vaid ta isa, kes kunagi oli AC/DC trummar, no siis sain ta pojaga kontakti ja läksime ta isa juurde ja ma sain sinna elama jääda, ta ise läks austraalia tagasi. Siis ma jäingi ta isa majja mis oli no ülivõrdes suur. All 6 magamistuba ja üleval 6 magamistuba, igal toal olid oma vannituba ja wc. Minu tuba nägi selline välja



Ülejäänud maja oli veel ägedam. Vaade oli nii äge Mt Maunganuile. Ja hästi avar ja nice oli. Mõnus oli lebotada seal päevotsa. No natuke pidi tööd ka tegema muidugi. Aga üldjuhul oli elu ilus.




 Ja tal oli hoovipeal 5 autot, Mclaren, Ferrary, Lamburghini, Bently ja Mercedes SLS. Ma sain kõigiga sõita. Enamusajast muidugi Ferraryga kuna see oli siuke tavaline kõige odavam auto tal vist haha. tänavapeal inimesed pildistasid ja kui autost välja läksid siis tegid pilte ja küsisid et millega tegeled et nii rikas oled. Haha. 







Nii et ühesõnaga seal oli mul mõnus lebotada. Pidin küll seal esialgu nagu koduabiliseks minema, aga mu põhiülesanne oli kodus Family guys päävläbi vaadata ja koeraga tegeleda ja vahel alkopoest Bayleyst osta. Ja nii elu oligi. Lill. Sain päris normaalse taskuraha ka kaasa. Kuna ma olin rääkinud talle oma olukorrast, et niilampi ilma hoiatamata lasti töölt lahti ja et sõbrannad varastasid mu tagant raha ära. Ta oli ülirikas nii et talle see raha polnud mitte midagi mulle anda. 


Viimane 3 päeva Uus Meremaal läksin oma vanasse majja tagasi kus ma tuba üürisin, ja veetsime Briariga veits aega koos. Tegime viimased õhtusöögid mida ma kodus enam ei saa nagu KFC ja BK ja Fish n Chips jne. Briar ütles et viivad mind ära Donnaga lennujaama kui mul minek. Ja siis üks päev enne minekut ta vahetas oma autol õli. Tõstis auto selle tundrauaga ülesse jne. Ja kuidagi läks siis selle tungraua vastu vist nii, et see tundraud läks viltu ja auto kukkus talle peale. Ma olin omatoas kõrvaklapid peas (Beats by Dr. Dre ja nendest ei kuule mitte mingit välist müra). Ta karjus tükkaega appi enne kui ma kuulsin. Siis nagu läksin arvasin et tal oli mingit rätikut või mingit lappi jälle vaja et nappusi pühkida ja siis sain olukorrast aru alles kui kohal olin. Ma olin nii šokis ja nagu ei osanud midagi teha sellises olukorras. Kuna see tungraud oli nagu nii  kiilund kinni sinna autoalla aga viltu nii et ei saand seda kätte et autot uuesti üles tõsta. Siis üritasin Donnale helistada kuna ei teadnud mida teha. Ta ei vastanud telefonile. Siis helistasin Briari sõbrannale V'le ja helistasin kiirabile ka. Lõpuks oli meie hoov nagu crime scene. Kaks politsei autot, kiirabi auto, kiirabi buss, tuletõrje ja jutud. Siis saadi ta sealt kätte ja ma olin ikka nagu šokis ja kiirabi juht ütles et "Cmon Pixie, come for a ride" ja siis ma läksin kaasa nendega haiglasse. Briaril oli õnneks kõik korras ja saime üsna pea tulekut sealt. Lõpuks helistas Donna ka tagasi ja kui mainisin mis toimus siis ta tuli läbi meilt ja ütles et teda Arreteeriti kuna ta nädalavahetusel viskas ühe klaasi klubis vastu seina ja keegi oli "pihta" saanud vms ja ta oli politseis ja selleks ta ei vastanudki. Nii et päris põnev päev meil kõigil. Haha. 
Õnneks Mark (Donna boyfriend) oli nõus sõitma Aucklandi järgmisel päeval, et mind ära viia, siis me tegimegi roadtrippi. Mina, Briar, Donna ja Mark ja väike Halo.


Lennujaamas oli väheke jamasi mu pileti leidmisega, võttis aega neil mu süsteemist üles leidmisega. Ja kui lõpuks pileti kätte sain siis muidugi oli mu kohver 10 kilo ülekaalus. Pidin kõik oma jalanõud maha jätma. Möhh..
Esimene lend oli Auckland-Los Angeles. Mitte midagi ei küsitus lennujaamas et ma 2 kuud üle viisa aja olin. Mingit probleemi polnud. Kui LA'sse jõudsin ja seal nagu lennukilt maha tulin ja passi kontrolli läksin. Siis see kutt oli päris äge seal kes mind kontrollis, sõrmejägi tegime ja siis kui pilti tegi siis tegi mitu tükki ütles et "Okei teeme ühe nüüd naerunäoga ka" ja siis küsis mu tattoode kohta ja ütles et väga tuus. 



LA's mul oli ainult 2 tundi aega. Tulin lennukilt maha. Käisin sealt tollist läbi ja siis pm uuesti sama lennuki peale tagasi. Siis ma sõitsin Londonisse Heathrow lennujaama. Seal oli ka päris kift. Nagu inimesed olid mega sõbralikud ja seal ka mind peatati mitu korda tattoveeringute pärast. Siinpool maakera pole vist nii populaarne see tsikkide seas, et ollakse tattoveeritud. Aga alati anti ikka väga positiivset vastukaja. 


Londonist mu edasi sõit toimus Helsingi Finnairiga, ja Londonis oli nagu üle 5 tunni aega. Aga seal lennujaamas ei kannatanud küll shopata. Ostsin Britney lõhna mis mulle täiega koguaeg meeldind on ja siis kommikarbi ja mu arve läks 66$. Siis mul oli nii et okey ma lähen parem istun maha ja vaatan The Walkind Dead'i ülejäänud aja. No nii tegingi paar tundi. Kui värav avati ja läksin sinna kus lennukile saab siis oli juba nii kogune tunne kui soome keelt igalpool kuulsin. Haha. 
Lennukipeal olid enamus sommid aga mu ees istus üks Austraalane. Või no maitea keegi kes austraalias elas kuna ta aksent polnud üldse austraalia aksiendi moodi. Igatahes ta rääkis seal ühe sommiga juttu, ma nii väga ei kuulanud millest nad rääkisid aga kui poolekõrvaga kuulsin, et mainis uus meremaast et The hobbit filmiti Queenstownis siis mul oli nii et wtf MataMatal filmiti, ma ei ütlenud aga oma peas arutlesi net nii valet infot jagab seal. Haha. Ega ma siuke Geek just pole aga ma elasin Uus Meremaal üle aasta ja enamus ajast elasin väga ligidal selle MataMatale. Igatahes jah. Koju jõudes mu kofffer oli lõhki visatud no haha. Sang oli katki. Ema tuli Tarmoga vastu, nii hea oli emmet näha. 
Olin paar päeva emmejuures ja siis tuli õde Kadre mulle järgi Helsingi ja läksin temajuurde Lahti.
Sinna jõudes oli ikka mul need ajavööndid vähe sassis, nii et esimene päev ma jäin 7:30 magama juba diivanile. 


Järgmisel päeval olin ma päris välja puhanud kuna magasin nii üle 12 tunni. Nii et järgmise päeva õhtul läksime Emilyga Messilä lumelauatama. Emilyt viiamti nägin siis ta oli 8 aastane väike kännuämblik ja nüüd on peaaegu minu pikkune ja 10. Nii et talle läks mu vana lumelaua jope selga. Mulle olid väheke kitsaks jäänd ja siis ostsin 7 euriga uued püksid ja jope hopshopist. Hea deal. 







Nii et päris hea päev oli. Olin neil päris tükk aega. Neljapäeval läksime tagasi Helsingi mu teisele õele Lilile külla, kuna ma polnud veel ta titte Remit näinudki. Nii nunnu oli. Palju kisa tegi küll. Mehine kisa haha. Olime seal paar päeva seal. 28 veebruaril oli meie issi surma aastapäev, ema tuli meile siis külla ka õele ja panime küünla ja tõstsime pitsi ja meenutasime isa ja uskumatu, et juba 3 aastat sellest möödas on. 


Täna, ehk siis pühapäeval tulime tagasi Lahtisse. Ostustasin, et tahan veel oma nunnudega aega koos veeta ja no aega ka surnuks lüüa kuni eesti minekuni.


Selle viimase pildi panin ja olen nii õnnes et Mia mulle sülle tuli esimest korda, kuna kui ma lahkusin Soomest siis ta ei osanud veel rääkidagi ja kui tagasi tulin siis loogiline et ta ei teadnud kes ma olen talle. Ja nüüd kui ma seda blogi kirjutan siis ta just andis mulle esimest korda musi!!!

Sunday, January 12, 2014

Last year n bit of new one

Hellow Fellos!
Pole siia pikka pikka aega kirjutanud. Viimati kui ma ei eksi siis Augustis. See on siis nii ca 4 kuud. Jah..Piisavalt põhjusi miks ma seda teinud ei ole.
1. Polnud netti
2. Kui oli nett polnud arvutit
3. Kui oli nett ja ka arvuti, olin 247 t88l ja lihtsalt polnud aega.
Viimati ma elasin Napieris kui siia kirjutasin.


Peale Napieri ma kolisin Hamiltoni mingi kuuks või nii. Mis oli elu halvim otsus kuna seal polnud tööd ja see linn oli üsna dodgy. Inimesed olid vägaaaa õelad ja imelikud. Ainus asi mida ma seal olles nautisin oli see, et ma sain jooksmas käia pargis mis oli amazing.


Peale rasket kuud Hamiltonis otsustasin ükspäev oma viimaste säästude eest Aucklandisse minna kuna teadsin, et see suur linn ja palju võimalusi tööks jne. Ja mu üks sõbranna Napierist oli ka just sinna läinud õnne otsima. Pakkisingi oma asjad ja voilaa Aucklandis ma olingi.


Olin seal üks nädalakese. Elasin Hostelites ja backpackersis koos Katega. Kontakteerusin ühe oma sõbraga kes samuti elab Aukclandis aga töötab Indoneesias. Ta ütles et tuleb nädala pärast Aucklandi ja et me võiksime lumelauatama minna. Ma olin üsna keen. Ei hakanud vaevamagi tööd otsimast. Mõtlesin et peale lumelaua trippi teen seda. Mul oli piisavalt raha ka et ära elada.


Vahepeal me jõudsime Katega tagasi Napieri minna paariks päevaks. Et ta saaks oma asjad vanast majast kokku pakkida ja lõpplikult Aucklandi kolida ja mul polnud ka seni midagi teha kui mu semu Indoneesiast tagasi tuleb. Olin Paar päeva Napieris ja ulakas ja siis tuligi Sean (the other sean) mulle Auklandist Napieri järgi ja siis me läksime Mount Ruapehule mis on suhteliselt keset Põhja saart. Ilmaga ei vedanud kuna väga tuuline ja külm oli. Tormine. Aga muidu oli väga tuus. 5 päeva mäel. Ja see oli massive. Parim lumelaua kogemus. Rentisin ülituusa performance laua ka ja kõik oli vinge.





Peale seda trippi viskas Sean mind Aucklandi tagasi. Olin üks öö hotellis ja siis otsustasin Taurangale minna kuna sain Mt Manganuilt tööpakkumise. Elasin Backpackersis mõnda aega ja siis sain sõbraks oma ühe töökaaslase Donnaga ja tal oli majas üks vaba tuba ja ma kolisin tema juurde. 



Seal olid päris head ja ka üsna halvad ajad. Mõnus oli see et meie maja asus täpselt mereääres ja sai igapäev rannas käidud. Ja naabrid olid ülitoredad ja käisime nendega päris tihti läbi. Mis mulle ei väga ei meeldinud oli see, et alati oli keegi meil külas. Alguses oli see uus ja huvitav ja hea seltskond ja nii. Aga peale mõnda aega viskas üle kuna iga päev hommikust õhtuni kuni tööle minekuni ja peale tööd jälle jne oli keegi koguaeg meil ja isegi kui ma ütlesin et sorri ma ei soovi juua ega pidutseda vaid tahan magada siis sellega poldud rahul ja no üsna kurnav oli. 


Elasin seal nii mõnda aega. Siis aga avastasin et mu viisa hakkab otsa saama ja ma polnud üldse mingit raha suutnud kürvale panna et omale pileti murtseda koju tagasi sõiduks. Siis Donna sebis mulle töö Aucklandis kuna ta varem elas seal ja tal seal tutvused. 2 päevaga said kõik asjad aetud ja sõitsingi Aucklandi. Mul oli seal korter ja töö ja kõik olemas kesklinnas. Ülimõnus. väga meeldis. 
Koretri kaaslased olid vägatoredad tüdrukud kõik. Ja elu oli nagu lill. Jama ainult et mul ei olnud seal elamises netti. 


Vahepeal sain veel päris toreda uudise. Sain tädiks jälle. Kuna mul polnud netti ega võimelik oma perega kontaktis olla tihedalt, sain sellest alles paar päeva hiljem teada..normaalne eks. Aga noh. Ega ma see eest vähem õnnes ei olnud. 



Aucklandist lahkusin enne jõule ja läksin Napieri nädalaks. Eimear mu Iirimaa sõbranna majutas mind terve aeg. Kahjuks ta aga töötas enamus ajast nii siis me miskit suur ette ei võtnud. Paar korda aga küll käisime linnapeal möllamas. 
Napierist lahkudes andsid Eimear'le pooled oma riided ära et kohver väga raske poleks tagasi Taurangale minnes kuid siiski sain bussis 10 dollarit trahvi kuna mu pagas ülekaalus oli. haha. 
Jõulud pidasin Seani juures. Kinkisin talle päris uhke Pierre Cardini käekella. Sain talt fotoalbumi kõigi oma uus meremaal tehtud piltidega ja kõrvarõngad ja kaelakee. 

Peale jõule pühapäeval läksime Hamiltoni Seani sõpra Tokot külastama. 
Ma ei tea mis värk selle H-Towniga on aga iga kord kui sinna lääme siis me ei suuda Seaniga üldse läbi saada. Ta alati käitub väga roothlessilt muga kui Hamiltonis oleme. 
Alustasime napsutamist jõeääres autos kruiisides ja vaatasime mingeid napakaid videoid youtubest. 
Siis läksime ja parkisime auto Seani vana töökoha parklasse ja läksime linna baari. Baaris ostsid poisid omale õlle ja mulle rummikoksi. Läksime istusime välja ja siis ma tahtsin "Cheers" teha ja klaase kokku lüüa. Lõin liiga kõvasti nii et minu ja Toko klaasid läksid katki ja siis Sean lihtsalt viskas oma klaasi üleõla. Mu nukid olid verised. Ewww….siis Sean jooksis lambist minema ja ma jäin sinne ja üritasin baaridaamile abi pakkuda koristamisel. Toko jooksis Seanile järgi ja üritas teda üles leida. 
Ma kõndisin neile hiljem järgi arvasin et and tulevad tagasi. Ma olen väga halb orienteeruja eriti veel pimedas. Sellega ma ei suutnud seani vanat töökohta üles leida ja Hamiltoni arvestades on seal suht ohtlik üksi liikuda. Seega jalutasin linna poole tagasi. Sean helistas mulle üks hetk ja karjus midagi telefoni et "you bitch called cops to us?" ma ei saand nagu aru väga mida ta ajab sellega ei pööranud töhelepanu ja panin toru ära. Läksin baari ja ossin klaasi Pinot Noiri omale ja ootasin ehk helistab uuesti kuna mul endal polnud kõneaega enam. 
Mingihetk lambist ilmus Toko nurgatagant välja ja istus maha muga. Ma küsisin et misvärk Seaniga on, et mis mentidest ta ajab. Toko ei teadnud asjast midagi. Ütles et pole teda varem sellisena näinud. 
Lõpetasin oma joogi ja jalutasime tagasi auto juurde. Sean magas autos ja ärkas üles kui me sinna jõudsime. Hämas ja lõugas mu peale et ma olin talle mingid tüübid peale saatnud, et ta kakles kellegagi ja et ma olin talle politsei kutsund. Ja oli vihane ja mingi tõmbles nagu meeltehaige. Ma naersin aint ta peale et lollakas. Joo vähem kui ei kannata. Jesus. 
No siis Toko sõitis oma maja ette et ööbime seal. Ja kui sinna jõudsime siis Sean istus autorooli ja lõugas midagi mu peale ja sõitis minema. Kõik mu asjad olid autos ta ütles et viskab välja need kusagil. Siis sõitis tagasi maja ette ma ütlesin et ta maha rahuneks ja välja tuleks autost kuna ta oli väga palju joobes. Ja ta ei kuuland ja ikka sõitis minema. Ja tuli tagasi uuesti jne. Ma ütlesin et kutsun mendid talle kui ta kohe autot ära ei pargi. Ta sõitis minema ja ma kutsusin politsei talle. Haha. Nad said ta kätte ja võtsin auto ära. No ma ütlesin et and talle mingit trafvi ei teeks et aint mõistuse koju tooks jne. 
No järgmine päev oli ta grumpy ja vihane et ma talle mendid kutsuin ja siis ma rääkisin talle terve loo ära kuidas ta käitus ja tal oli suht häbi ja siis sõitsime ta tööjuurest läbi ja ta oli oma töökoha akna sisse löönd vist. Kuna see oli katki. Ta oli nii pabinas ja tal oli sitt olla. Ja siis ta lubas mul sõita. Hoho. Gangsta. Ma lasin ennast backpackersisse ära viia kuna olin väsind ta dramaatilisusest. 

Hängisin ja töötasin kuni aastavahetuseni. Otsustasin omale uue läpaka osta. Ossin Mackbook Airi. Nii tuus. Emme saab mu vana läpaka omale. Mis on siiski väga heas töökorras ja töötab nagu uus. Aga mõtlesin et reisides on mugavam kergema ja kompaktsema läpakaga. Ja siis ossin veel omale Beats By Dr. Dre kõrvaklapid. Päris hea kraam. Algul nagu saanud aru et mis seal ikka nii teissugust on kui tavaliste 50 dollariste klappidega. Aga kui kõrvuti panin ja kuulasin siis sain päris hästi aru kui puhas heli ja vinge beat nendega on. 



Ma olen päris kõvasti see aasta töödanud sellepärast otsustasin ennast vähe primeerida nende kinkidega.  Enne aastavahetust käisin jälle juuksuris oma väljakasvu värvimas ja ütlesin et tahan miskit funkit ja suvist et roosasi ja lillasi triipe oma juuste otstesse. Aga neil esiteks ei olnud lillat värvi ja siis nad värvisid tupeerisid mu juukseid nii kõvasti et mu pooled juuksed tulid välja. Ja värvisid kõik otsad roosaks. Tulemus oli päris okei aga mu juuksed nüüd poole õhemad. Enne kõik tsikid tööl armastasid mu juukseid et nii paksud ja blondid ja terved. :/



Aastavahetuse päeval üks vana  töökaaslane Briar ütles et võin temajuures crashida. et ei pea backpackersi peale nii palju pappi kulutama. Üks päev käisime shoppamas ja ma ostsin omale mingi 10 uut särki ja bikiinid jne ja mõtlesin et võiks miskit cooli oma juustega veel teha kuna see roosa oli juba suht maha kulund. Ostsin uue roosa. ja "lilla" mis tuli välja et oli hoopis sinine. Ja siis mu juuksed olid korralikult kottis. 


Nüüdseks õnneks on enamus sellest maha pestud. Briari juures elades on nii nill. Tal siuke eriti comfy väike hippi majake. Ja siin nii nill liht lebo lasta. Tööle minnes pole nagu üldse motiveeritud enam viimasel ajal. Tahan nüüd ainult niipalju töötada et ennast majutada kuni ära minekuni. Pole üldse sellist "Making savings" tuju. Pea nii sassis ja tahaks koju niiväga. 
Alustasin oma blogis koju tuleku countdown kella. Nii et saate jälgida!

Cheeers! 


Monday, June 24, 2013

Videoblog bad plan ae?

Eelmine blogi oli siis videoblogi mille ma facebooki laadisin. Sain nii mõningat vastukaja sellele. Ala et olin tuim jne. Aga no natuke imelik on omaette kaameraees skisodes mingi ringi tõmmelda ja trallida ju. Või ei v? Aga eks ma võtan kriitikat kuulda ja proovin järgminekord paremini. See oli siiski mul esmakordne ettevõtmine. Ma olen varem kaameraees ainult niipalju olnud et...ei olegi. Hah.
Igathaes jah. Jällegist on paar head nädalakest möödunud sellest viimasest videoblogist. Vahepeal vist miskit väga märkimisväärset ei juhtunud.
Mul oli üks päris hea idee ühest videst. Et nagu videoklipid oma tavalisest hargipäevast. Või no pigem nädalavahetuse päevast. Kuna hargipääviti ma käin tööl. Aga ma pean mõtlema veel kuidas ma selle teha saan. Pean hommiku varem filmima kui inimesi väga tänavapeal ei ole. Muidu iga teine nimene kes vastutuleb tahab Pixiet paitada ja plaplapla. Tüütu.
No mis siis vahepeal juhtund on.. Mu kallid iirlased John ja Steven läksid üks hommik..eelmise nädala neljapäeval või millalgi, läksid Wellingtoni. Suht kahju..niipalju nalja sai nendega. Aga jah mis parata. Siis siia tulid mingi uued tsikid üks sakslane ja prantslane. Ja siis nad neljapäeval või reedel väheke napsutasid ja kui ma läksin ka kööki mingi õhtusööki tegema siis nad olid seal oma seltskonnaga ja ma läksin ka seltsi ja siis seal oli üks kutt kes siin töötab (Jack). Ja siis Jack ja argentiinlane Louis (ta teab ennmanuelsat vms see kes laulab "kes ei tule on politsei" vms) kiusasid seda saksa tsikki..mingi käperdasid teda ja spänkisid perset ja igast imelikke asju ja ajasid mingit iba. Ja siis see tsikk mingi naeris ja küsis et
"Miks te mind kiusate..miks te mariliisile midagi ei tee?"
Ja siis Jack ütles et
"Ta on siin niikaua juba olnud et ta on vaikselt juba osa mööblist"
Haha normaalne, kompliment pidi see olema btw.
No see selleks. Eelmisel nädalavahetusel käisime selle saksa tsiki ja Louisega Cabbanal. Mingi kutid tsekkisid julmalt. Nägin Kayne ka seal. Suurt miskit ei rääkind. Suht awkward oli. Õnneks ma nägin päris hott välja.

Eelmine nädal tööl vist midagi märkimisväärset ei juhtunud. Kui ainult niipalju et pidime ühe päevaga 1600 shock cordi voltima 190 ja 170 mm pikusteks pakkideks....võimatu. saime mingi 1000 tehtud. A õnneks miksit hullu sellest ei olnud kuna see on väga võimatu 1600 teha. Käed olid päris läbi lõpuks. JA siis mu boss ükspääv küsis et
"How's your tattoos going?"
Ma mingi et
"Not so good mate"
Ta naeris et
"Good! They're not fucking good for you"
Ma suht imestasin aga otsustasin nagu et okei okei ma olen hea employ
"Yea..fucking waste of money ae"
A ja siis üks kutt kes nagu ei tööta meie majas aga käib meil kaks korda nädalas kaupa toomas. Ta kutsub mind troubeliks. Mingi küsis et
"Hey trouble! u know Marko Märtin?"
Ma vastu et
"Hah..of course i know him..how do you know him?"
Ta naeris Tracyle ja ütles et
"Haha i told ya his famous! aa yea i know him because i like rally"
Reedel oli päris tugev torm. Nii et reedel ma tööle ei pidanud minema. Boss saatis smsi et
"Hoia soojas ennast ja järgmine nädal me ei vaja sind"
Mind nagu valdasid shtelised segased tunded. Ühest küljest oli vägahea meel et..ohhh nädal vabaks töölt. Saan oma asju siin ajada Aussi minekuks ja Pixile aega pühendada ja teda treenida jne. Aga teiselt küljelt lõi reaalsus lained peakohal kokku et. Ma töötasin eelmine nädal ainlt 4 päeva ja kui ma seenädal  ei tööta siis mis palga ma saan..mingisuguse 4-5 sotti. Ma ei saa üürigi makstud nii. Pixit vaja veel vaktsineerida ja kiipida ja kõik jutud.
Aga kuna oli reede siis ma mõtlesin et mida pudel veini ei suuda lahendada..ei olegi mõeldud lahendada. No ja siis läksingi poodi ja hakkasime vaikselt Williami ja Louisega napsutama. Ja õhtupoole hakkasin ühe seltskonnaga rääkima kes muidu koguaeg endaette hoidsid. Üks saksakutt keda ma kutsusin omaette Mr Grumpy'ks kuna ta oli koguaeg mega tõsine ja siis üks prantslane ja mingi kolmas tüüp oli itaaliast. Mr Grumpy nimi oli tegelt Henrichk vms. Kutsun Hen'iks ja itaalase nimi oli Roman. Ron. A Frenchie nime ei mäleta. Frenchie'l olid leged prillid.

Nad lubasid mul oma autopeale Taagida. Oma signature kirjutada. Hoho lege. Plaanisime kõik hullult välja minna. Kuna Louise viimane päev oli..
Mida õhtu edasi seda rohkem inimesed nagu ära väsisid jne. Aga ma olin ikka suht keen minema kuhugi. Ütlesin et lähen tsekin korra Brazen headi. Et kas seal toimub miskit. Et kui see surnud on siis mõtettu minna sinna.
Läksin sinna sisse siis ja baarileti äärde ja küsisin baarmanilt et kas Sid on seal täna jne. Ja baarman ütles et
"Omg you are so pretty"
Mul oli nii et
"Awwwwww thaaaank you"

No ja siis ma läksin tagasi ja keegi oli uue veini lahti teind ja siis veel jõin paar klaasi veini ja siis läksin magama ära. Too much. Ma alati luban Brazen headi bouncerile et ma lõpetan veini ja tulen tagasi ja kunagi ma ei jõua tagasi. Buzzy.
Noh ja ega laupäeva õhtul ma ei teind midagi. William oli küll väheke pettunud et keegi tema äramineku puhul ei võta. Aga ma ütlesin et ma pole õnnelik et ta ära läheb ja ma ei taha seda tähistada. Ta muidugi tähistas ja pühapäeva hommikul magas oma bussi Aucklandi maha. Haha. Aga ostis uue pileti pärastlõunase bussi peale ja siiski läks. Nuuks.
Esmaspäeval ärkasime Pixiga suht kell 12 üles. Sõime jõime ja läksime randa ja parki jalutama. Ülimalt suured lained olid merel. Lihtsalt massive. Ma pole varem niisuuri lainendi veel näinud. NAgu reaalselt topeltlained olid. Et allpool ja ülevalpool. Ma ei oska seletada.
Istusime Pixiga väheke rannavalve posti otsa ja vaatasime laineid. Ilm oli üli ilus. Näitas küll ainult 15 kraadi aga taevas oli nii selge ja päiksekäes oli raudselt üle 20 kraadi.

Alustasin Esmaspäevast Pixi poti treeningut. Esmaspäeval ta pissis 2 korda õue. Ma olin nii õnnelik. Kuna tavaliselt oli nii et käisime mingi massive 2 tunnisel jalutuskäigul ja niikui ta tuppa sai sittus ja kuses tuppa. Normaalne loom.
Nüüd on teisipäeva pärastlõuna. Ärkasime enne lõunat täna ja käisime jälle rannas. Ma mõtlesin et lähen kinno täna kuna täna on terrific tuesday. Odavamad piletid. Aga samas mu rahaseis hetkel on nagu ta on. Ja ega miskit sellist kinos ka pole mida ma niiväga vaadata tahaks. lähen parem siis kinno kui see film "The end" kinno tuleb. See tundub suht choice olevat.
Õnneks jah seenädal on nagu vaba ja ilusad ilmad ka ja eks ma naudin siis seda puhkust.

(See nett on niiiiiiii mõttetu. Telefoniga tehtud pildid on nii suured ja see nett ei lase neid üles laadida liht. Ei lae lõpuni. suht vihaseks teeb. Selleks mul ainult weebikaamera pildid ongi blogis. Ja seekord ei lase isegi neid üles laadida. Kuri kuri)

Sunday, June 2, 2013

Finally feel needed


Jälle on viimasest sissekandest üks paar nädalat möödas. Pean hakkama meenutama mis vahepeal siis toiunud on. Päris palju on toimunud seda ma tean. Aga mis täpselt seda on raske mäletada. Ma ei tea miks ma igapääv ei blogi. Mingi 5 minutit võiks raisata ja üles kirjutada mis igapäävaselt toimub ja siis nädalalõpus sellest sissekande teha vms. Aga no tegelt ma olen üsna busy inimene  ja lihtsalt sellised asjad ei püsi meeles.
Alright. Eelmisest nädalast siis niipalju et. Nädalasees nagu ikka töö töö töö. Ükspääv neljapäeval vist võttis Cros oma koera tööle kaasa. Tal on inglise bulldog. Niiarmas ja pehme oli. Haha. Reedel lõhkusin ühe masina tööl ära. A no big deal. Paar tundi Crosil nokitsemist ja korras…ma loodan.
Reede õhtu läksin välja üksi. Brazen headi. Kuna ma tean inimesi kes seal töötavad jne. Sid (Dj) oli seal oma sõpradega. Ossin omale paar jooki ja istusin lauda. Sid ütles et käib korra pensukas ära et ostab suitsu vms. Ma jäin siis ta sõpradega sinna. Kuulasin bandi ja nillisin. Päris palju rahvast tuli sinn ja mingihetk üks kutt tuli mu juurde ja küsis kas ta võib lauda istuda. Ma et yea alright. Ja siis rääkisime juttu ja. Ma ei tea ta küsis mu tattooed kohta et kus ma need teind olen ja ma ütlein et siin samas kõrval Mosta Truck Tattoos ja ta et “Sam tegi need v?” ma et “mm ei John..a sa tead sami v?” ta mingi et “Mmm jaa sami flatmate on mu best mate” ma endamisi mõtlesi net hahaha mida kuradit. Ma koguaeg põrkan mingi sami sõpradega kokku. Väheke imelik juba. Ja sisi ta rääkis mulle päris palju huvitavat infot mis mind naerma ajas. Nagu näiteks seda et PJ ja Sam on jälle koos hahahahahahahah fucking ha. A mul hea meel nende üle. Kuna nad mõlemad parajad psühhid. Sobivad kokku ja see hoiab vast PJ pahandustest eemale ka. Või ma ei tea. Vahet ei ole. Aga selge on see et enam ma sinna tattoo stuudiosse tagasi ei lähe. Vb ongi parem. Hoian väheke raha kokku ja kui eesti tagasi tulen teen oma tattood valmis natuke parema hinnaga.
Igatahes jah meil oli päris tore vestlus selle Mike’ga tundus tore inimene olevat. Sid tuli ka mingi hetk tagasi ja siis Mike ostis mulle ja Sidile drinke jne. Ja siis läksime kõik koos stripikasse. Seal nägin oma sõpra Pete’i. Natuke imelik oli kuna ta sama õhtu saatis mulle texti ja kutsus välja ja ma ütlesin ei et ma pean hommikul Christchurchi lendama ja teen vaikse õhtu ja seal ma olin täies peohoos Pete’iga vastamisi seletasin talle et sorri bro aga ja juhtus no. Nillisime seal väheke tippisin strippareid Mike kulul haha ja siis mingihetk läksime Brazen headi tagasi kuna ma tahtsin tantsida ja Sid pidi DJ seal olema. Kui brazen headi jõudsime siis see oli suht surnud ja nad hakkasid sulgema. Ajasid kõik rahva välja aga mina ja Sid jäime sisse. TEgime mõned tasuta dringid ja baari staf koristas baari ja siis me läksime koos baari stafiga kõik stripikasse tagasi. Üks baaridaam iirlane oli megaäge tsikk. Kui me stripika poole kõndisime siis politsei sõitis meie taga. Me peatasime politsei ja nad rääkisid juttu meiega. Ma mingi kallistasin neid ja kutsusin stripikasse haha. Nad oli mega sõbralikud. Kutid olidväheke mures et okou ärge ajage politseisi kurjaks vms. Aga ei nad pold. Ma arvan. Igatahes jah jui teist korda stripika tagasi läksime siis seal uksehoidja oli üks noor kutt keda ma korra varem ka seal näinud olen. Tal oli hea meel mind näha mingi kallistas mind ja tegi põsemusi jne. Läksime siis sisse ja seal oli megapalju rahvast. Mingi tüüp tuli mu juurde ja ütles et ta on profi skater vms ja et tahab mind omale naiseks haha. Ja siis mingi vend ütles et “holy shit ma tean sind..” mu lei tuld ta nägu väga tuttav ette ja küsisin talt et kuidas ja ta ütles et “sa töötad seal tehases. Ma olen paar korda seal käinud teile kaupa toomas ja ma mäletan seda tähtedega tattood. Jaaaa ma olen näinud sind” mul oli nii mark :D kuna ma tööl olles näen megarott välja. Kuna ma sõidan rattaga tööle siis mul on mingi spordiriided seljas pm ja ponytale jne. Igatahes jah funny. Üliäge õhtu oli mulle meeldis. Mul on alati hea õhtu kui ma üksi välja lähen sellise teadmisega et okei teen üks kaks drinki ja koj tagasi. Siis lähe alati käest ära.

Lõpuks jõudsin koju mingi 3 aeg ja kell 7 tõusin juba et kell 8:50 lennule jõuda. 7:40 oli takso mul sõnaotses mõttes ukse ees. Ta oli aiast isegi sisse sõitnud ja ma astusin pm ukset otse taksosse. Hommikul ma polnud ikka veel kaine. Mu silmad olid punased täiesti õudne. Ma olin nii magamata. Ja mu lennud olid ka sellised et Napier-Wellington 40 minutit ja siis pidin Wellingtonis 2 tundi ootama ja Wellington-Christchurch 50 mintutit. Aga jah wellingtonis lasin veitsaks silma looja.

Christchurchi jõudes oli Carolyne mul vastas (see naisterahvas kes mulle pixi müüs). Sõitsime Christchurchis ringi väheke. Christchurchis toimus 2 aastat tagasi maavärin väga tugev maavärin ja nad ikka veel ehitavad igalpool uusi ehitisi. Terve kesklinn oli kokku varisenud nii kurb vaatepilt. Igatahes jah käisime paaris loomapoes kuna mul oli kandekotti pixile vaja. Mitte kusagilt ei leidnud ja ühes poes küll oli aga se oli niiisuur et sinna oleks 10 pixit sisse mahtunud. Lõpuks Carolyne helistas oma poja ex naisele kellel on ka Chihuahua ja ta teadis et tal on see kandekott mida ta ei kasuta. Ja see tsikk oli nõus selle mulle andma. Sussed. Läksime siis talle külla ja ta Chihuahua Poppy oli Pixie tädi ja ta oli niiiii armas. Igatahes jah see tsikk oli ka megatore. MA tahtsin osta talt selle koti aga ta ütles et eiei et võta niisama ja andis veel maailma armsaima roosa vesti pixile. Karvase kapuutsiga. Kuna ta koerale see väike juba. Võtsime siis mandi ja asusime kodupoole teele. Ta elas Christchurchist väljas Lincolnis. Nad varem elasid Christchurchis mäepeal aga maavärinas nad kaotasid oma kodu ja kõik. Aga ise pääsesid ja nende koerad ja kassid. Nad rääkisid mulle kuidas see kõik juhtus ma hoidsin nii täiega nuttu tagasi see oli niii kurb. Üks nende koertest suri infarkti kui see juhtus. Jan ad rääkisid et kui nad järgmine päev tagasi oma majja läksid vaatama kas miskit päästa õnnestub siis see vaatepilt mis seal oli. Vandaalid olid sisse murdnud ja kõik nende asjad puruks peksnud. Ma ei saa aru kust sellised inimesed tulevad kes sellisel hetkel inimestele veel rohkem khjut tekitavad. Õudne.  Aga jah ülitoredad inimesed. Ma tundsin ennast nii koduselt seal. Carolyne ja Gary. Maailma armsaim paar ma võin öelda. Nad on 60-70 vanuses. Carolyne tegi õhtusöögiks rosti. Fuuuuuckin hell kui hea see oli ja juustukook. Jammjamm.
Pühapäeva hommikul mul läks 7:15 lennuk. Tõusime siis kell 5 ülesse et õigeks ajaks jõuda. Sõime hommikust ja kallistasin Caryt hüvasti jätuks ja lubasi nneile et kindlasti hoiame kontakti et ma vb varsti tulen isegi Christchurchi elama ja siis saame kokku jne. Nad ütlesid et väga tore et ma sinna neile ööseks jäin et nad said mind teadma nüüd ja nad on väga rahul et pixi omale niihea ema sai jne :D. Asusime teele siis ja kui lennujaama jõudsime siis mulle öeldi et  koeri ei saa võtta lennukile kotiga. Mul oli niii et mismõttes et lennujaama weebilehel on kirjas et peab olema kas selles selles mõõdus puur või pehme kott. No ja siis nad ütlesid et ikka peab puur olema jne ja et ta läheb pagasisse. Vaidlesime sel veits ja siis nad õnneks tegid niipalju et vahetasid mu pileti ümber tasuta. Sain hilisema lennu ja otselennu. Muidu mul oli jälle läbi wellingtoni. Aga nad vahetasd otselennuvastu mis muidu poole rohkem maksab. Haha. Tore. Läksime siis Mcdonaldisse kuna Gary tahtis Mcmuffinit hommikusöögiks. Carolyne ostis siis meile kõigile breakfast combo. Ja läksim koju tagasi. Ja mu järgmine lend läks kell 12 lõunal. Helistasime erinevatesse loomapoodidesse  et kellel on lennuks vajalik puur. See peab olema mingi kurivdega ja igatpidi secure. Lõpuks leidsime ühe ja meile pandi kõrvale see. Öeldi et 50 dollarit soodukas. Kui järgi läksiem sellele tuli välja et see oli hoopis 89 dollarit. Meil oli nii et kammoon mismõttes. Ja siis nad müüsid selle mulle ikka 50 dollariga. Haha. Lõpuks oli siis kõik ok ja sain ilusti lennule. Süda valutas väheke kui nad pixie ära viisid. Kui ma lennukipeale läksin siis nägin veel Pixit kui need kutid ta lennukipeale panid. Haha.
Napieri jõudes oli sama taksojuht juba ees kes mind laupäeva hommikul lennujaama viis. Tõi mind siis tagasi koju.
Selline seiklus oli siis eelmine nädalavahetus.
Esmaspäeval oli megasuur fail ever. Ma olin niiväsinud nädalavahetusest kuna ma ei saanüd ükski päev korralikult välja magada ennast jne. Ja saatsin bossile smsi et “sorry I know ur overseas right now but I don’t have Croses no. I wanted to say that I just came back from Christchurch and im ot gonna make it to work today. Im sorry I’ve been susch a slag lately” ma tahtsin slack kirjutada aga maitea miks ma slag kirjutasin. Ma ei taibanud ka enne kui teisipäeval tööle läksin ja kõik mingi mulle otsa irnusid. Ma mingi et “wha?” ja siis cros küsis et “sa mäletad mis sõnumi sa eile saatsid v?” ma mingi et “jaa mis sellest?” ta ming iet “mm ma su asemel tsekiks üle” ma mingi et alrighty. Ja kui nägin siis mingi mul oli no niiii mark. Tracy ütles et täiega naeris kui seda luges. Ja ma ütlesin et ma tegelt ei tahtnud slag kirjutada. Ja siis lõunasöögi aeg Cros tuli mingi “what up little slag” haha kes ei tea siis SLAG tähendab nagu hoor või midagi sellist. Aga SLACK on nagu laisk või halb vms. Ja ma saatsin oma firma omanikule sõnumi et ma slag lately..gooooosh..
Igatahes jah see selleks.
Seenädal polegi miskit väga toimunud. Reede läks vaikselt. Laupäeval tegin mõned joogid oma Iiri sõpradega. Ja minepekki mul siin uued naabrid. Sakslased. Päris hotid kutid peaks mainima sakslaste kohta. Ja üks meganunnu Prantsuse kutt elab siin ..haha. Aga ma väga palju ei suhtle. Ma rohkem olen siin oma toas mängin Pixiega või siis jalutan Pixiega vms.

Eile pühapäeval oli üli ilus ilm. Megasoe ja päike jne. Viisin Pixie randa jooksma. Ta oli nagu meeltehaige. Jooksis ringiratast edasi tagasi. Mul pole tarvis teda kettigi panna. Ta ei lase mind silmist. Väga tubli tüdruk oli. Väsitasin ta suht ära. Ja täna hommikul oli ka ilus päikseline ja soe ja käisin jälle taga rannas. Niikui me randa jõudsime hakkas ta rabelema kuna tahtis niiväga maha saada. Ja kui ma ta lõpuks maha panin siis sööstis nagu süstal kaugustesse ja tagasi. Kõik möödaminevad inimesed on mingi “ommmg how cuuute omg omg” haha. I know bitcheeees.

Aga jah täna on vabapäev. Long weekeng..queens birthday. Aga homme peab jälle tööd rassima. Yeye. Hommikul on nii raske üles ärgata kuna biti on nii armas ja nii cuddle hommikul. Siuke kähkäh ja närib mu näppe ja on totu ja siis on niirakse ta kõrvalt ära minna. Aga jah..raha peab ju teenima. Alrightio. Kõht on ülitühi. Peab mingi munchi kokku keerama. Viimasel ajal burgerit sisse ajand suht. Disgusting kui nii mõelda. Aga ma ei tea mul on mingid imelikud isud no.
Alright nägudeni. 
(plaanisin palju pilte panna aga see tasuta nett on nii sitt et ei lase no. A kolmapääval on palgapääv siis ostan omale neti)