Pole siia pikka pikka aega kirjutanud. Viimati kui ma ei eksi siis Augustis. See on siis nii ca 4 kuud. Jah..Piisavalt põhjusi miks ma seda teinud ei ole.
1. Polnud netti
2. Kui oli nett polnud arvutit
3. Kui oli nett ja ka arvuti, olin 247 t88l ja lihtsalt polnud aega.
Viimati ma elasin Napieris kui siia kirjutasin.
Peale Napieri ma kolisin Hamiltoni mingi kuuks või nii. Mis oli elu halvim otsus kuna seal polnud tööd ja see linn oli üsna dodgy. Inimesed olid vägaaaa õelad ja imelikud. Ainus asi mida ma seal olles nautisin oli see, et ma sain jooksmas käia pargis mis oli amazing.
Peale rasket kuud Hamiltonis otsustasin ükspäev oma viimaste säästude eest Aucklandisse minna kuna teadsin, et see suur linn ja palju võimalusi tööks jne. Ja mu üks sõbranna Napierist oli ka just sinna läinud õnne otsima. Pakkisingi oma asjad ja voilaa Aucklandis ma olingi.
Olin seal üks nädalakese. Elasin Hostelites ja backpackersis koos Katega. Kontakteerusin ühe oma sõbraga kes samuti elab Aukclandis aga töötab Indoneesias. Ta ütles et tuleb nädala pärast Aucklandi ja et me võiksime lumelauatama minna. Ma olin üsna keen. Ei hakanud vaevamagi tööd otsimast. Mõtlesin et peale lumelaua trippi teen seda. Mul oli piisavalt raha ka et ära elada.
Vahepeal me jõudsime Katega tagasi Napieri minna paariks päevaks. Et ta saaks oma asjad vanast majast kokku pakkida ja lõpplikult Aucklandi kolida ja mul polnud ka seni midagi teha kui mu semu Indoneesiast tagasi tuleb. Olin Paar päeva Napieris ja ulakas ja siis tuligi Sean (the other sean) mulle Auklandist Napieri järgi ja siis me läksime Mount Ruapehule mis on suhteliselt keset Põhja saart. Ilmaga ei vedanud kuna väga tuuline ja külm oli. Tormine. Aga muidu oli väga tuus. 5 päeva mäel. Ja see oli massive. Parim lumelaua kogemus. Rentisin ülituusa performance laua ka ja kõik oli vinge.
Peale seda trippi viskas Sean mind Aucklandi tagasi. Olin üks öö hotellis ja siis otsustasin Taurangale minna kuna sain Mt Manganuilt tööpakkumise. Elasin Backpackersis mõnda aega ja siis sain sõbraks oma ühe töökaaslase Donnaga ja tal oli majas üks vaba tuba ja ma kolisin tema juurde.
Seal olid päris head ja ka üsna halvad ajad. Mõnus oli see et meie maja asus täpselt mereääres ja sai igapäev rannas käidud. Ja naabrid olid ülitoredad ja käisime nendega päris tihti läbi. Mis mulle ei väga ei meeldinud oli see, et alati oli keegi meil külas. Alguses oli see uus ja huvitav ja hea seltskond ja nii. Aga peale mõnda aega viskas üle kuna iga päev hommikust õhtuni kuni tööle minekuni ja peale tööd jälle jne oli keegi koguaeg meil ja isegi kui ma ütlesin et sorri ma ei soovi juua ega pidutseda vaid tahan magada siis sellega poldud rahul ja no üsna kurnav oli.
Elasin seal nii mõnda aega. Siis aga avastasin et mu viisa hakkab otsa saama ja ma polnud üldse mingit raha suutnud kürvale panna et omale pileti murtseda koju tagasi sõiduks. Siis Donna sebis mulle töö Aucklandis kuna ta varem elas seal ja tal seal tutvused. 2 päevaga said kõik asjad aetud ja sõitsingi Aucklandi. Mul oli seal korter ja töö ja kõik olemas kesklinnas. Ülimõnus. väga meeldis.
Koretri kaaslased olid vägatoredad tüdrukud kõik. Ja elu oli nagu lill. Jama ainult et mul ei olnud seal elamises netti.
Vahepeal sain veel päris toreda uudise. Sain tädiks jälle. Kuna mul polnud netti ega võimelik oma perega kontaktis olla tihedalt, sain sellest alles paar päeva hiljem teada..normaalne eks. Aga noh. Ega ma see eest vähem õnnes ei olnud.
Aucklandist lahkusin enne jõule ja läksin Napieri nädalaks. Eimear mu Iirimaa sõbranna majutas mind terve aeg. Kahjuks ta aga töötas enamus ajast nii siis me miskit suur ette ei võtnud. Paar korda aga küll käisime linnapeal möllamas.
Napierist lahkudes andsid Eimear'le pooled oma riided ära et kohver väga raske poleks tagasi Taurangale minnes kuid siiski sain bussis 10 dollarit trahvi kuna mu pagas ülekaalus oli. haha.
Jõulud pidasin Seani juures. Kinkisin talle päris uhke Pierre Cardini käekella. Sain talt fotoalbumi kõigi oma uus meremaal tehtud piltidega ja kõrvarõngad ja kaelakee.
Peale jõule pühapäeval läksime Hamiltoni Seani sõpra Tokot külastama.
Ma ei tea mis värk selle H-Towniga on aga iga kord kui sinna lääme siis me ei suuda Seaniga üldse läbi saada. Ta alati käitub väga roothlessilt muga kui Hamiltonis oleme.
Alustasime napsutamist jõeääres autos kruiisides ja vaatasime mingeid napakaid videoid youtubest.
Siis läksime ja parkisime auto Seani vana töökoha parklasse ja läksime linna baari. Baaris ostsid poisid omale õlle ja mulle rummikoksi. Läksime istusime välja ja siis ma tahtsin "Cheers" teha ja klaase kokku lüüa. Lõin liiga kõvasti nii et minu ja Toko klaasid läksid katki ja siis Sean lihtsalt viskas oma klaasi üleõla. Mu nukid olid verised. Ewww….siis Sean jooksis lambist minema ja ma jäin sinne ja üritasin baaridaamile abi pakkuda koristamisel. Toko jooksis Seanile järgi ja üritas teda üles leida.
Ma kõndisin neile hiljem järgi arvasin et and tulevad tagasi. Ma olen väga halb orienteeruja eriti veel pimedas. Sellega ma ei suutnud seani vanat töökohta üles leida ja Hamiltoni arvestades on seal suht ohtlik üksi liikuda. Seega jalutasin linna poole tagasi. Sean helistas mulle üks hetk ja karjus midagi telefoni et "you bitch called cops to us?" ma ei saand nagu aru väga mida ta ajab sellega ei pööranud töhelepanu ja panin toru ära. Läksin baari ja ossin klaasi Pinot Noiri omale ja ootasin ehk helistab uuesti kuna mul endal polnud kõneaega enam.
Mingihetk lambist ilmus Toko nurgatagant välja ja istus maha muga. Ma küsisin et misvärk Seaniga on, et mis mentidest ta ajab. Toko ei teadnud asjast midagi. Ütles et pole teda varem sellisena näinud.
Lõpetasin oma joogi ja jalutasime tagasi auto juurde. Sean magas autos ja ärkas üles kui me sinna jõudsime. Hämas ja lõugas mu peale et ma olin talle mingid tüübid peale saatnud, et ta kakles kellegagi ja et ma olin talle politsei kutsund. Ja oli vihane ja mingi tõmbles nagu meeltehaige. Ma naersin aint ta peale et lollakas. Joo vähem kui ei kannata. Jesus.
No siis Toko sõitis oma maja ette et ööbime seal. Ja kui sinna jõudsime siis Sean istus autorooli ja lõugas midagi mu peale ja sõitis minema. Kõik mu asjad olid autos ta ütles et viskab välja need kusagil. Siis sõitis tagasi maja ette ma ütlesin et ta maha rahuneks ja välja tuleks autost kuna ta oli väga palju joobes. Ja ta ei kuuland ja ikka sõitis minema. Ja tuli tagasi uuesti jne. Ma ütlesin et kutsun mendid talle kui ta kohe autot ära ei pargi. Ta sõitis minema ja ma kutsusin politsei talle. Haha. Nad said ta kätte ja võtsin auto ära. No ma ütlesin et and talle mingit trafvi ei teeks et aint mõistuse koju tooks jne.
No järgmine päev oli ta grumpy ja vihane et ma talle mendid kutsuin ja siis ma rääkisin talle terve loo ära kuidas ta käitus ja tal oli suht häbi ja siis sõitsime ta tööjuurest läbi ja ta oli oma töökoha akna sisse löönd vist. Kuna see oli katki. Ta oli nii pabinas ja tal oli sitt olla. Ja siis ta lubas mul sõita. Hoho. Gangsta. Ma lasin ennast backpackersisse ära viia kuna olin väsind ta dramaatilisusest.
Hängisin ja töötasin kuni aastavahetuseni. Otsustasin omale uue läpaka osta. Ossin Mackbook Airi. Nii tuus. Emme saab mu vana läpaka omale. Mis on siiski väga heas töökorras ja töötab nagu uus. Aga mõtlesin et reisides on mugavam kergema ja kompaktsema läpakaga. Ja siis ossin veel omale Beats By Dr. Dre kõrvaklapid. Päris hea kraam. Algul nagu saanud aru et mis seal ikka nii teissugust on kui tavaliste 50 dollariste klappidega. Aga kui kõrvuti panin ja kuulasin siis sain päris hästi aru kui puhas heli ja vinge beat nendega on.
Ma olen päris kõvasti see aasta töödanud sellepärast otsustasin ennast vähe primeerida nende kinkidega. Enne aastavahetust käisin jälle juuksuris oma väljakasvu värvimas ja ütlesin et tahan miskit funkit ja suvist et roosasi ja lillasi triipe oma juuste otstesse. Aga neil esiteks ei olnud lillat värvi ja siis nad värvisid tupeerisid mu juukseid nii kõvasti et mu pooled juuksed tulid välja. Ja värvisid kõik otsad roosaks. Tulemus oli päris okei aga mu juuksed nüüd poole õhemad. Enne kõik tsikid tööl armastasid mu juukseid et nii paksud ja blondid ja terved. :/
Aastavahetuse päeval üks vana töökaaslane Briar ütles et võin temajuures crashida. et ei pea backpackersi peale nii palju pappi kulutama. Üks päev käisime shoppamas ja ma ostsin omale mingi 10 uut särki ja bikiinid jne ja mõtlesin et võiks miskit cooli oma juustega veel teha kuna see roosa oli juba suht maha kulund. Ostsin uue roosa. ja "lilla" mis tuli välja et oli hoopis sinine. Ja siis mu juuksed olid korralikult kottis.
Nüüdseks õnneks on enamus sellest maha pestud. Briari juures elades on nii nill. Tal siuke eriti comfy väike hippi majake. Ja siin nii nill liht lebo lasta. Tööle minnes pole nagu üldse motiveeritud enam viimasel ajal. Tahan nüüd ainult niipalju töötada et ennast majutada kuni ära minekuni. Pole üldse sellist "Making savings" tuju. Pea nii sassis ja tahaks koju niiväga.
Alustasin oma blogis koju tuleku countdown kella. Nii et saate jälgida!
Cheeers!
