Ajast tagasi

Täna oli üsna hirmus päev. See pani mind isegi väheke mõtlema sellele, mis siis saab, kui päkesesüsteem alt veab ja mingisugused päikesetormid tulevad, mis kogu elektroonika rivist välja lööb. Mul ei tulnud kordagi pähe mõte, et kuidas inimesed vanasti elasid..kuna vanasti ei olnud lihtsalt teatuid asju ja inimesed ei osanudki neid tahta ega neist puudust tunda.
Aga kui sa elad siiski 21 sajandil siis on päris õudne, kui sul läheb elekter 3 tunniks ära.
Kogu selle jama juures oli positiivne see, et ma sain oma mõned tegemata kavandid ära lõpetada, mis mul muidu 31 oktoober peavad esitatud olema.
Hommikul oli küll kind of a funny story kuidas ma kogemata vale bussipeale läksin ja linna sõitmise asemel Pirita-Kosele sõitsin..noo nr 8 ja 6 on kaugelt suhteliselt sarnased numbrid tegelikult.
Mul tuli bussis päris suur paanika. Esialgu arvasin, et 8 sõidab uue marsruudiga a kui kuulsin kõrval inimest telefoniga rääkides, et ta on nr 6 bussipeal, tundsin, et ajalugu kordub.
Nimelt ükskord, kui ma u 14 olin, olin sõitmas Viljandisse sõbrannale külla. Kõik oli ilus-tore kuni tuli piletimüüja ja ma küsisin talt piletit Viljandisse, mille peale ta ehmunult ütles "Aga Viljandi jääb üldse teisele poole, see rong sõidab Tartu". Ma polnud Tartus mitte kunagi iseseisvalt käinud. Õnneks mu kõrval istuv kamp punkareid võtsid mu oma hõlma alla ja Tartu saabudes saatsid mind Viljandi bussile. Kõik lõppes õnnelikult.
Aga täna hommikul selle bussiga sõites otsustasin ma siiski ringi ära teha ja pool tundi oma elust ära raisata. Kõigehullem oli see, et mu telefoni aku oli tühi ja ma ei saanud muusikat kuulata.
Ja kui ma kunagi koju tagasi jõudsin otsustas elekter ära minna.. was a great day!

Õnneks on tänapäeval välja töötatud akuga läpakad ja tahvel arvutid millel on 3G..nii et päris out of the world ma ka ei olnud.

Sirvisin oma arvutis vanu pilte.. leidsin et, mul on nii palju lampe pilte endast. Ja ma olen peaaegu igal pildil täiesti teine inimene. Innovatsioon on märgatav :D

2004:

2005:

2006:

2007:

2008:

2009:

2010:

2011:

 olin poolkiilakas..

..ja nälgind

2012:

peaaegu kõik mu tattood

Almost cried my eyez out

Käisin täna üle mitme kuu saunas. Väga hea oli, kuigi ma just suur saunataja pole..ei kannata seda kuuma. Vahe harva on hea. Igatahes.. peale sauna tegin endale korralikult snäkki ja hakkasin filmi vaatama. Kõige kurvem fim mida ma näinud olen üdse! 

Ma pole väga selline inimene kes draama filme vahib ja nutab aga kuna see film oli tõsielu  siis tõmbas see silma märjaks küll

Kui te armastate koeri või üldse olete loomasõber ja tahate korraliku peatäie naerda ja nutta siis soovitan ka teil vaadata seda filmi :)

Selle filmi nimi oli "Hachi: A dog's tale" ja see rääkis ühest Akita tõugu koerast kes käis mitu aastat oma peremehel igapäev rongijaamas vastas ning veel 10 aastat peale peremehe surmagi ootas teda igapäev rongijaamas. Tõeliselt ustav sõber

Mõtlesin kohe oma väikse Bitikese peale. Kui tema oleks koer siis oleks tema ka selline. Ta järgneb ka mulle pidevalt kui ta just ei maga ja ootab mind vahel isegi vannitoa uksetaga.

Muumipatrull

Välja minek on üks suur ettevõtmine, eriti veel, kui sa pole päris kindel kuhu sa lähed. Meestel on lihtne..vahet ei ole mis värvi või pildiga t-särgi sa teksadele peale tõmbad. Naistel päris nii lihtsalt ei käi. Isegi kui kellegile külla lähed pead arvestama sellega, et õhtu võib võtta hoopis teise pöörde ja sa mingil hetkel oled sunnitud kusagile kluppi minema. Erinevate outfittide proovimine võib samas ka üsna fun olla, kui sul on pudel veini.

Igatahes jah. Üsna keeruline lugu. 

Eile käisin Henri uut korterit üle vaatamas. Plaan oli küll Teelega õhtul võib olla kusagile edasi minna, kuid ta otsustas alt äa hüpata. Ei süüdista teda, olin isegi väga väsinud reede õhtust. Jäin siis sinna. Henri leidis vanad miilitsa aegsed käerauad ja tegi mingisuguseid Ju-Jutsu võtteid. Ühesõnaga fun oli. 

Aga hommik on siiski õhtust targem (kui kell 12 pääval saab hommikuks nimetada). Henri tegi meile pannkooke ja kakaod. Tõeline pühapäeva hommik. Väga maitsev!

Pannkooke süües sirvisin lehte ja leidsin maailma armsaima kassi (no minu Bitit ei ületa küll ükski kass) pildi. 

Koju jõudes sa avastad, et kodu on ikka kõigeparem koht ja miks keegi üldse tahab ööseks ära jääda? Oma voodi on ju kõige parem. Oma tekk ja oma padi on maailma parimad. Ja oma hommikumantel. 

Mum!

Eile oli päris rough night. A selle ma pigem jätaks enda ja teiste teada, kes eile muga mu roughi õhtut jagasid.

Hommik oli ilus kuid natuke udune veel siiski. Peale hommikusööki tõbbas siiski pildi selgeks ning võtsin ennast kokku ja hakkasin linna sättima.

Ema helistas et me saagu hoopis peale ühte kokku (arvasin et lähen talle 12 sadamasse vastu). Otsustasin aega surnuks lüüa hoopis oma ekstöökohas, kallis ZARA's. Nägin oma kallist Anne-Maid ja teisi tüdrukuid. Ostsin nipet-näpet. Jane sildistas mind officially rikkaks. 

Zarast lahkudes oligi kell juba vaikselt üheks tiksund. Ema helistas ja soovitas mul Vanalinna tulla.  Sain taga Laial tänaval mingisuguses Araabia kohvikus kokku. Jõin ühe mahla..rääkisime üht-teist ja kuna seal Araabia kohvikus oli uks pärani oli seal ka miinus kraadid arvatavasti sees ja ma otsustasime sääred teha. 

Läksime Tommigrilli mis oli puupüsti rahvast täis. Ema soovis kusagile vaiksemasse kohta minna ja siis mul järsku välgatas, et miks mitte minna Protesti, kus mu eilne rough night algus sai.

Ema oli suht skeptiline kui ma näitasin talle kuhu me suubume, kuid sisseastudes oli ta väga üllatunud (positiivses mõttes). I'le pani täpi see, kui me tellisime kohvi Vana Tallinnaga ja piparmündi teed ning arve läks täpselt 5 euri. Ema arvates oli ülemõistuse mõistlik hind.

Jaurasime seal tunnike. Shoppasime tunnike ning oligi aeg ema laevapeale saata. Vahepeal sain veel kõne Zarast.. Kuna ei saanud seehetk rääkida ütlesin et tunnipärast tagasi helistaks..ootan huviga.

Emaga kokkusaades olin selline:

The roof is on fire!

Jah..tean, et sellest on pasundatud täna nii raadios, kui ajalehtedes ning muidugi faceboogis "Lunnd sajab"... "jee lumi", on näha erinevaid pilte lumme tuisanud teedest ja ummikutest jne.
Sellest hoolimata kirjutan ka mina oma kogemustest seoses esimese lumega.

Hommikul ärgates oli üllatus suur kui aknast midagi sellist nägin :

Igatahes okei..suurem shokk möödas, hakkasin siis tegutsema, et kooli jõuda kolmandaks tunniks. Plaanipäraselt astusin 10:10 toast välja, et 10:14 bussile jõuda. Ootasin..ootasin..ootasin veel..okei kell oli 10:26..no okei ma ootan veel..lõpuks oli kell 10:48 kui bussipeale sain.

Soe just polnud..mereääres on tuul ka üsna..tugev (leebelt öeldes). Igatahes linna jõudsin ilma igasuguste avarii ja viperrusdeta. Ning kooli jõudsin oodatust 3 tunnist hoopis 5 tunniks. Parem hilja, kui mitte kunagi.

Koju tulles oli vähe lahedam. Viru keskusest väljus buss õigel ajal ja koju jõudsin ilusti. 

Meil ehitatakse kõrvalkrundile maja. Seal oli arvatavasti siis midagi vahepeal kinni jäätunud. Igatahes. Tehti seal lõket

Loodame, et homseks on Tallinn ennast väheke rohkem ettevalmistanud. Seniks aga kuulake seda:

Mis läinud see läinud

Okei ma olen lõplikult ära tüdinenud. Ma isegi ei tea mis mul konkreetselt viga on või mida ma tahaksin muuta oma elus, kuid üks on kindel.. Sellisena ma oma elu jätkata ei saa, midagi on vaja kardinaalselt muuta.
Ma ei suuda enam isimeste juttu keskenduda...veelvähem koolis. Vajan vist puhkust? Tõmbaks kusagile sooja ära..

Ainus asi mis mind kogu südamest veel naerma ajab :D
http://pics.kuvaton.com/kuvei/doing_it_wrong138.gif

Firework!!

Täna igavusest elu24 sirvides leidsin ühe parima uudise, mida viimasel ajal, võib julgelt öelda et isegi oma lühikese elujooksul olen lugenud.
Üritasin kuidagi analüüsida seda, või lahti mõtestada enda jaoks...aga ei..ei..
Siin on lihtsalt kõik juba nii ära öeldud ja paika pandud

http://www.elu24.ee/1017710/justin-bieberile-esitati-maailma-rovedaim-kohtuhagi/