Pale lõunat leppis ema oma sõbra Kawaga kokku, et me lähme talle õhtul külla einestama. No ja siis sättisime ennast valmis. Igaksjuhuks panime rohkem meiki näkku et kes teab, äki lähme õhtul linnapeale, või kuhugi välja istuma.
No ja siis enne kuute hakkasime trammipeale liikuma ja jäime sellest täpselt maha. No õnneks järgmine tramm tuli suht ruttu. Linnas saime Kawaga kokku ja läksime tema juurde. Ta tegi meile riisi, kana ja pamia kastet. Pamia on selline kurgi ja herne ristand vist. Kuna ta on siukse nagu hapukurgi maitsega hästi tugev hapukurk aga samas on ta nagu hernekauna moodi vms. Ülihea! Muidugi ma pole elusees niipalju korraga söönud nagu ma täna sõin. Ta aina tõstis juurde ja juurde.
No ikka päris lookas oli see väike lauake meil. See nõu, kus kulp sees on, on pamia kaste. Supper hea. Päris tore õhtu oli meil.
(Mul oli suu head paremat pungil ja mum seletas midagi)
Istusime siis seal kella 21'ni. Peale seda hakkasime koju liikuma. Bussipeatuses avastasime, et meil pole kummalgi sularaha. Mõtlesime, et no sitta kah, ehk saab bussis kaardiga maksta. A vot ei saanud ja seal ümbruses ei olnud ühtegi sularaha automaati ka. Meil jäi 70 senti puudu. Õnneks Kawa jooksis ruttu bussijaama ja andis meile puudujäänud raha. Ja me saime õnnelikult koju. No tegelikult koju me jõudsime alles kell 22:30. täiega imelik, et niikaua tulime. Vb sellepärast et Kampi juures tegime veel pilte.
Nüüd joon kodus teetä ja olen lebos. Peace moles!
No comments:
Post a Comment